Mis on kehakoorija ja milleks seda kasutatakse?
Kehakoorija on kosmeetikatoode, mis on loodud eemaldama naha pinnale kogunenud surnud rakke, muutes naha siledamaks, ühtlasemaks ja vastuvõtlikumaks pärast seda kasutatavatele toodetele. Aja jooksul uueneb naha pindmine kiht looduslikult, kuid see protsess aeglustub ning surnud rakud hakkavad varjutama tooni ja paksendama kindlaid kehapiirkondi. Kehakoorija kiirendab seda uuenemist mehaanilise hõõrumise, õrnade hapete või ensüümide abil, sõltuvalt tootest, ning seda kasutatakse tavaliselt hügieenirutiinis üks kuni kaks korda nädalas.
Kuidas valida kehakoorijat vastavalt oma nahatüübile
Rasune nahk või ummistunud poorid
Taluvad hästi veidi sagedasemat ja intensiivsemat koorimist, keskmise suurusega osakestega, mis aitavad pinda puhastada, ilma et see jääks ebapiisavaks.
Kuiv nahk
Tasub otsida koostisi, mis ühendavad õrnad osakesed niisutavate õlide või koostisainetega, nii et koorimistoime ei jätaks nahka pingulisemaks.
Tundlik või reaktiivne nahk
Ensüümkoorijad või väga peente osakestega koorijad sobivad paremini, sest need toimivad järk-järgult ilma mikrorebendeid või ärritust tekitamata.
Kehakoorijate tüübid
- Füüsilised ehk mehaanilised koorijad, mis sisaldavad selliseid osakesi nagu suhkur, meresool või jahvatatud terad, mis toimivad hõõrdumise kaudu.
- Keemilised koorijad, mis sisaldavad õrnu happeid, mis lahustavad surnud rakkude vahelise sideme ilma hõõrumise vajaduseta.
- Ensüümkoorijad, mille toime on õrnem ja sobivad tundlikule nahale või nahale, mis pole selle sammuga harjunud.
- Koorimiskindad ja -käsnad, mis on mõeldud kasutamiseks koos tavapärase dušigeeliga.
Kehakoorijates sageli esinevad koostisosad
- Suhkur, peene terastruktuuriga ja vees lahustuv, sobib isegi õrnale nahale.
- Meresool, karedama tekstuuriga, levinud vastupidavale nahale mõeldud valemites.
- Jahvatatud kohv või purustatud seemned, millel on väga hinnatud toniseeriv toime.
- Glükool- või piimhape, mis uuendavad nahka ilma mehaanilist hõõrumist vajamata.
- Lisatud taimsed õlid, mis tasakaalustavad koorimise kuivatavat toimet.
Regulaarse kehakoorimise eelised
Lisaks kohesele pehmuse tundele toob regulaarne kehakoorimine kaasa eelised, mis kuhjuvad aja jooksul. Nahk omandab ühtlasema tooni, kui pinnalt eemaldatakse tuhmunud rakud, ning seejärel kantud niisutavad tooted imenduvad kergemini, mistõttu nende toime on märgatav kiiremini. Kohtades, kus esineb sissekasvanud karvade oht, nagu jalad või kaenlaalused, aitab regulaarne koorimine ka poori avatumana hoida. Paljud kasutavad seda ka eneseparkimisvahendi kandmise eelse sammuna, kuna see soodustab ühtlasemat tulemust.
Kehapiirkonnad, mis saavad koorimisest kõige rohkem kasu
Kuigi kehakoorijat võib kasutada kogu kehal, on mõned piirkonnad, kus selle toime on nähtavam. Küünarnukid ja põlved, kus nahk on paksem ja kipub kõvenema, vajavad veidi intensiivsemat koorimist. Kannad, mis on pidevalt jalanõude hõõrdumise all, saavad samuti erilist kasu. Kätel ja jalgadel aitab see säilitada ühtlast tooni, samas kui õrnematel aladel, nagu dekoltee või käte sisemine osa, tuleks vähendada survet ja sagedust.
Kuidas kehakoorijat õigesti kasutada
Kehakoorijat kantakse niiskele nahale, eelistatavalt duši all, kergete ringjate liigutustega, mis järgivad keha loomulikku suunda, vältides liigset hõõrumist. Tasub pöörata veidi rohkem tähelepanu paksema nahaga aladele, nagu küünarnukid, põlved või kannad, ning lõpuks hoolikalt leige veega loputada. Pärast koorimist on nahk eriti vastuvõtlik, mistõttu on see ideaalne hetk kehakreemi või -võid kanda, kasutades ära suuremat imendumisvõimet.
Levinud vead keha koorimisel
- Igapäevane koorimine, mis võib naha kaitsebarjääri kahjustada, selle asemel et seda parandada.
- Hõõrumine liiga suure survega, arvates, et nii saavutad parema tulemuse.
- Koorimine ärritunud nahal, haavade või hiljutiste päikesepõletuste korral.
- Järgneva niisutamise unustamine, mistõttu nahk jääb pärast koorimist kaitsetumaks.
Sobiva kehakoorija lisamine iganädalasesse rutiini aitab hoida nahka ühtlasema, säravama ja valmina ülejäänud kehahooldustoodete mõju paremaks ärakasutamiseks.
