Ei. Et saavutada pakendil märgitud kaitse, oleks vaja umbes 2 milligrammi toodet naha ruutsentimeetri kohta – palju rohkem jumestuskreemi, kui keegi tegelikult kannab. Õhukese meigikihiga jääb tegelik kaitse tunduvalt madalamaks kui etiketil märgitud number. Jumestuskreemi SPF on teretulnud täiendus, kuid näo päikesekaitsekreem tuleb kanda enne, piisavas koguses, naha hoolduse viimase sammuna.
Kõigepealt naha hooldus: puhastamine, ravi ja niisutamine. Seejärel näo päikesekaitsekreem rohkelt, lastes sel kaks-kolm minutit seista, et moodustuks ühtlane kile. Lõpuks SPF-iga jumestuskreem õhukese kihina ja ülejäänud meik. Jumestuskreemi liiga vara kandmine võib päikesekaitset eemale hõõruda ja selle tõhusust vähendada, seega tasub see väike ootamise aeg ära.
Ilma meiki eemaldamata – selleks on olemas spetsiaalsed formaadid. SPF-iga puudrit kantakse pintsliga ja see ühtlasi matistab läiget; päikesekaitseudu pihustatakse mõne sentimeetri kauguselt näost ja lastakse kuivada; pulgad võimaldavad töödelda konkreetseid alasid, nagu nina ja põsesarnad. Ideaalis tuleks taasrakendada iga kahe tunni järel, kui viibid õues, ja alati pärast tugevat higistamist või ujumist.
Täiendusena kehtib reegel: mida kõrgem, seda parem: SPF 30 on hea standard ja SPF 50 pakub rohkem varu. Pane tähele ka seda, et oleks märgitud UVA-kaitse, mitte ainult UVB, sest UVA-kiirgus on olemas aastaringselt, läbib pilvi ja klaasi ning on seotud naha enneaegse vananemisega. Samas pea meeles, et jumestuskreemi number arvutatakse labori tingimustes kasutatud kogustega: sinu peamine kaitse jääb endiselt alla kantud päikesekaitsekreemiks.
Jah. UVA-kiirgus püsib aastaringselt suhteliselt ühtlasena ja läbib pilvi ning akende ja autoklaase, mistõttu nahk saab seda ka hallidel päevadel ja looduslikku valgust saavates siseruumides. See on naha enneaegse vananemise peamine põhjustaja. Seepärast on mõistlik kanda päikesekaitsekreemi iga päev ning lisada soovi korral SPF-iga jumestuskreem täiendava kaitsena.